Infoühiskond - põhjalikud muutused

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 lühike SWOT-analüüs:

Tugevused:

Eestil on juba olemas tugev digi-infrastruktuur, sealhulgas lairibaühendus, ID-kaart, e-tervise süsteem ja e-riigi teenused.

Eesti on üks maailma juhtivaid riike e-valitsuse ja digitaalse identiteedi kasutuselevõtu poolest.

Digiriigi Arengukava eesmärkide seadmine ja tehnoloogia arendamine aitab kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna arengule ning innovatsiooni edendamisele.

Nõrkused:

Digitaalsete teenuste kasutamise võimaluste laiendamine ja digioskuste arendamine nõuab suuri investeeringuid ja ressursse, sealhulgas aega ja raha.

Andmete turvalisus on digitaalsete teenuste kasutamisel väga oluline. Selle tagamine võib olla keeruline ja nõuda täiendavat küberkaitse investeeringuid.

Mõned Eesti kodanikud võivad olla vastu digitaalteenuste kasutamisele ja eelistavad traditsioonilisi või paberdokumente.

Võimalused:

Digitaalteenuste kasutamise laiendamine aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja konkurentsivõimele.

Digitaalsete lahenduste arendamine võib aidata parandada avaliku sektori tõhusust ja kvaliteeti ning vähendada bürokraatiat.

Digitehnoloogiate kasutamine võib aidata kaasa Eesti elanikele parema juurdepääsu ja teenuste kättesaadavuse tagamisele.

Ohud:

Küberkuritegevuse riskid suurenevad digitaalsete teenuste kasutamise laienemisega. Andmete lekked ja küberrünnakud võivad olla tõsised ja mõjutada inimeste privaatsust ja usaldust digiteenuste vastu.

Tehnoloogia kiire areng võib tekitada võimaliku lõhe digitaalse võimekusega inimeste ja nende vahel, kes ei ole nii digitaalselt arenenud. See võib süvendada ebavõrdsust ja erinevusi Eesti elanike vahel.

Võib olla ka probleeme seoses andmete kasutamise ja turvalisusega, sealhulgas probleeme inimeste privaatsuse, andmekaitse ja andmete säilitamisega.