Posts

Eetika ja IT

Tehnoloogia ise ei ole tavaliselt a priori eetiline või ebaeetiline; see sõltub pigem sellest, kuidas seda kasutatakse ja millist mõju see avaldab inimestele ja ümbritsevale maailmale. Tehnoloogia võib pakkuda palju positiivseid võimalusi, kuid kui seda kasutatakse vastutustundetult, võib sellest tuleneda ka negatiivseid tagajärgi. Näiteks tuumatehnoloogia. See on väga võimas ja võib olla kasulik energia tootmiseks, aitades meil saavutada vähese süsinikdioksiidi heitega energiaallikaid. Sellisena võib seda pidada eetiliseks, kuna see aitab vähendada kliimamuutusi. Teisest küljest, kui tuumatehnoloogiat kasutatakse tuumarelvade tootmiseks või kui tuumajaamad on halvasti haldatud ja ohustavad keskkonda, võib seda pidada ebaeetiliseks. Samuti on tehisintellekt (TI) hea näide tehnoloogiast, mis võib olla nii eetiline kui ka ebaeetiline, sõltuvalt selle kasutusest. TI-d võib kasutada näiteks meditsiiniliste diagnooside tegemiseks, mis võib päästa inimelusid ja parandada tervishoiuteenuste k...
Post a Comment
Read more

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Üks praeguseid suuremaid IT-turvariske on sügavõppe rünnakud. Tänapäeva maailmas, kus tehisintellekt (AI) ja masinõpe on üha enam integreeritud erinevatesse tööstusharudesse ja teenustesse, on sügavõppe rünnakud muutunud oluliseks murekohaks. Sügavõppe rünnakute all mõistetakse selliseid rünnakuid, kus kasutatakse masinõppe mudeleid andmete manipuleerimiseks ja süsteemide eksitamiseks. Rünnakud võivad olla suunatud näiteks autonoomsete sõidukite, näotuvastussüsteemide või isegi soovitusalgoritmide vastu. Mitnicki valem, mis koosneb kolmest peamisest komponendist - tehnoloogia, koolitus, reeglid - pakub lähenemist, kuidas sügavõppe rünnakute riski maandada. Tehnoloogia Tehnoloogia on esimene samm rünnakute ennetamisel. Andmekaitse ja privaatsuse tagamiseks tuleb kasutusele võtta keerukamad krüpteerimistehnikad. Samuti tuleb kasutada AI ja sügavõppe enda võimekust, et tuvastada ja tõrjuda potentsiaalseid rünnakuid. Vastupidavuse suurendamiseks on oluline kasutada selliseid meetodeid nagu...
Post a Comment
Read more

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Positiivne: Veebipõhine e-kaubanduse platvorm Veebipõhine e-kaubanduse platvorm on hea näide positiivsest kasutatavusest, kuna see rakendab Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtteid ja muid kriteeriume. Selgus: Platvormil on puhas ja minimalistlik disain, mis aitab kasutajatel leida vajalikku teavet ja tooteid kiiresti. Navigeerimismenüüd on loogiliselt struktureeritud ning toodete ja kategooriate nimetused on selged ja arusaadavad. Järjepidevus: Veebilehel on järjepidev kujundus, mis hõlmab nii värve, kirjatüüpe kui ka paigutust. See aitab kasutajatel veebilehel liikuda mugavalt ja intuitiivselt. Kasutajale tagasiside andmine: Veebileht annab kasutajatele pidevalt tagasisidet, näiteks ostukorvi ikoonil on visuaalne indikaator, mis näitab lisatud toodete arvu. Samuti kuvatakse laoseisu teave toote lehel, et kasutajad teaksid, kas toode on saadaval. Paindlikkuse tagamine: Platvorm pakub mitmeid otsingufunktsioone, nagu täpne otsing, sorteerimine ja filtrid, mis aitavad kasutajatel le...
Post a Comment
Read more

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" ennustas revolutsioonilisi muutusi tarkvara- ja autoriõiguse maailmas. Nüüd, 24 aastat hiljem, on sobiv aeg võtta kokku, kui palju tema hinnangutest on täppi läinud. Artiklis käsitleb Moglen vaba tarkvara liikumise tõusu ja autoriõiguse hääbumist. Ta väidab, et vaba tarkvara, nagu GNU/Linux, kujutab endast anarhistlikku murrangut, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa autoriõiguse süsteemi languse. Vaba tarkvara liikumine on tõepoolest suutnud end kehtestada, kuid autoriõiguse täielikku kadumist ei ole toimunud. GNU/Linux ja muud avatud lähtekoodiga projektid on tõusnud domineerivaks platvormiks paljudes valdkondades, sealhulgas serverite, mobiiliseadmete (Android) ja pilvepõhiste teenuste jaoks. Vaba tarkvara on olnud edukas ka teistes valdkondades, nagu veebibrauserid (Mozilla Firefox), kontoritarkvara (LibreOffice) ja programmeerimiskeelte arendus (Python, Ruby jne.). Siiski ei ole ...
Post a Comment
Read more

IT juhtimine

Kaasaegsed IT-juhid peavad olema paindlikud, et juhtida oma organisatsioone läbi kiiresti areneva tehnoloogia ja ärikeskkonna. Selles ajaveebiartiklis kirjeldan kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi: juht ja suhtleja. Nende näidete kaudu saame paremini mõista, kuidas erinevad juhtimisstiilid võivad kaasa aidata IT-valdkonna edule. Tim Cook (juht) Tim Cook on Apple'i tegevjuht ja üks parimatest näidetest juhi tüüpi IT-juhist. Enne Steve Jobsi surma 2011. aastal oli Cook Apple'i operatsioonide juht. Cooki juhtimisstiil on tuntud oma detailidele orienteerituse, täieliku pühendumise ja suurepärase tööeetika poolest. Ta on tugev juht, kes suudab oma meeskondi motiveerida ja suunata, et saavutada kõrgeid eesmärke. Cooki juhtimise all on Apple'i tegevus laienenud ja ettevõte on säilitanud oma positsiooni ühe maailma juhtiva tehnoloogiaettevõttena. Ta on olnud keskne tegelane ettevõtte toodete ja tehnoloogiate arendamisel ning on aidanud Apple'il laiendada...
Post a Comment
Read more

IT proff...?

Klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialaste kutsetunnistuste (näiteks Microsofti või Cisco sertifikaatide) rollid (IT-)tööturul on erinevad, kuid kõik need aitavad inimestel omandada oskusi ja teadmisi ning suurendada oma konkurentsivõimet. Nende kolme haridusvõimaluse eelistamine sõltub inimese eesmärkidest, isiklikest huvidest ja tööturu nõudmistest. Klassikaline kõrgkoolidiplom (nt bakalaureuse- või magistrikraad): Klassikaline kõrgkoolidiplom on akadeemiline kraad, mis annab süvendatud teadmisi ja oskusi teatud valdkonnas, nagu informaatika, tarkvaratehnika või andmeteadus. Sellise hariduse eesmärk on arendada kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Kõrgkoolidiplomiga töötajaid eelistatakse sageli juhtimis-, teadus- ja arenduspositsioonidel. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom: Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom on praktilisem ja keskendub rohkem spetsialiseerunud tehnilistele oskustele ning kutsealastele teadmistele. Se...
Post a Comment
Read more

Kust see kõik tuli: tarkvaralitsentsid eri aegadel

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Eelised: Annab autorile täieliku kontrolli tarkvara üle ja võimaldab rakendada mitmesuguseid piiranguid selle kasutamisele ja levitamisele. Ärivaraline litsents võimaldab ka tulu teenida, kuna see nõuab kasutajatelt tarkvara eest tasu maksmist. Puudused: Tarkvara kasutajad ja arendajad ei saa tarkvara muuta ega levitada. See võib piirata kasutajaskonda, kuna paljud inimesed eelistavad tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendusi. GNU GPL (tugev copyleft) Eelised: Tagab kasutajatele ja arendajatele suurema vabaduse tarkvara muutmiseks ja levitamiseks. Tagab ka tarkvara pikaajalise jätkusuutlikkuse, kuna kõik tarkvara modifikatsioonid ja täiustused peavad olema kättesaadavad ka edasistele kasutajatele. Puudused: Tarkvara levitamisel peab järgima GPL nõudeid, mis võivad mõnele ettevõttele või organisatsioonile olla ebamugavad. Kuna kõik tarkvara modifikatsioonid peavad olema kättesaadavad, võib see piirata autorile tulu teenimist. BSD litsents (il...
Post a Comment
Read more